Europa

Europarlamendi asepresident Edward McMillan-Scott on valmis esitama ametliku boikotipalve eesistujamaale Portugalile ja Suurbritannia peaministrile Gordon Brownile, kirjutab EUObserver.

„Europarlamendi konsensus on, et Hiina on võti. Hiina on Birma nukujuht,” selgitas McMillan-Scott.

„Olümpiamängud on meie ainus tõeline võimalus sundida Hiinat tegutsema. Tsiviliseeritud maailm peab tõsiselt kaaluma Hiina mõjutamist, et edastada selge sõnum sellest, et selline inimõiguste rikkumine ei ole vastuvõetav.”

Birma ametlikel andmetel on protestide mahasurumise käigus tapetud üheksa inimest, kuid Birmas asuvate eri riikide diplomaatide andmetel on tapetute arv tõenäoliselt palju suurem.

Rahvusvaheline üldsus on Birmas toimuva hukka mõistnud ja püüab avaldada survet Hiinale, et see riik midagi tõsist ette võtaks.

Ka USA president on sõna võtnud. „Igal tsiviliseeritud rahval on vastutus seista brutaalse sõjaväerežiimi all kannatavate inimeste eest,” ütles Bush.

Peking on üks Birma vähestest liitlastest ja pole siiani hoolimata rahvusvahelisest survest nõustunud Birmas toimuvat hukka mõistma. Eile teatas Hiina siiski, et kutsus Birmat üles vaoshoitusele.

Euroopa parlamendi enamus hääletas eile ülekaalukalt (563 poolt, 3 vastu) resolutsiooni poolt, millega kutsutakse rahvusvahelist kogukonda üles valmistuma majandussanktsioonide kehtestamiseks juhul, kui Birma ei allu rahvusvahelisele survele.

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liige Tunne Kelam: “Toetan täielikult meie fraktsiooni esimehe Joseph Dauli avaldust. Birma juhtum ei ole esimene, kus kaks ÜRO julgeolekunõukogu alalist liiget Hiina ja Venemaa on sisuliselt takistanud selliste abinõude rakendamist, mis diktaatoritele reaalselt mõju avaldaksid. Oleme seda kogenud Iraani, Kosovo ja mitmete teiste näidete najal.”

“Hiina võimude selline käitumine rahvusvahelisel areenil ja diktatuuri edasisel kindlustamisel Hiinas endas püstitab õigustatud küsimuse, kas olümpiamängude korraldamine Hiinas muutub rohkem selle riigi propagandaürituseks kui olümpiamängude elluviimiseks. Sama kahtlusevari kerkib Venemaa arenguid silmas pidades ka Sotši olümpiamägude üle,” lisas Kelam.

EOK: Eesti läheb olümpiale igal juhul

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise ei pidanud poliitika tungimist olümpialiikumisse õigeks: “Sportlased on aastaid valmistanud ühtseks rõõmupeoks, mida olümpia on. Meie seisukoht on, et sportlased ei tohiks poliitiliste hetkesuundade tõttu kannatada ning ma arvan, et ükski 205-st olümpiakomiteest ei kavatse selle üleskutsega kaasa minna.”

Tõnise tuletas meelde 1976. kuni 1984. aastani olümpialiikumist tabanud boikotilainet, mille põhjustatust löögist toibumine võttis aastaid.

“EOK ja kõik olümpiakomiteed on autonoomsed organisatsioonid ning Euroopa Liit ega ka Eesti valitsus ei otsusta Eesti sportlaste osalemise üle olümpiamängudel,” lisas Tõnise.

India politsei arreteeris möödunud reedel 38-aastase islandlase, keda süüdistatakse narkokaubandusega seotud rahapesus, kirjutavad Morgunbladid ja IcelandReview. USA narkovastase võitluse agentuur on meest taga otsinud neli aastat.

Islandlast süüdistatakse 3 miljoni dollari ehk umbes 35 miljoni krooni suuruse summa rahapesus. Raha saadi Venemaalt ja Eestist ning suunati edasi Ameerika narkotootjale. Kui islandlane süüdi mõistetakse, siis ootab teda kuni 20-aastane vanglakaristus.

Narkotootja William Pikard, kelle heaks islandlane väidetavalt töötas, pandi USA-s LSD valmistamise eest vangi juba 2003. aastal.

Politsei usub, et rahapesu korraldati USA-s California ülikoolis asunud teadlasekoha kaudu – nimelt sai sel kohal töötanud Pikard Venemaalt raha, mis toona usuti olevat stipendium. Tegelikult aga saatis mehele raha islandlane, kes ammutas summad Eestis ja Venemaal toime pandud kuritöödest. Mehed tegelesid rahapesuga aastatel 1998-2005.

Mees saab kautsjoni vastu vabaks esmaspäevaks ja Morgunbladidi andmetel annab India islandlase välja USA-le, kus tema üle kohut pidama hakatakse.

Erakonna eestseisusele saadetud kirjas juhib Noor-Isamaa esimees Hannes Klaas tähelepanu sellele, et maavanema kandidatuuri ülesseadmine peab erakondlikest mängumaadest kõrgemal olema, kirjutab LõunaLeht.

Läkituses viidatakse ka avaliku teenistuse eetikakoodeksile, mille järgi ametnik peaks olema poliitiliselt erapooletu, Sibul on aga “erakonna palgal olev ametnik ning noorteühenduse eestseisuse liige”.

Hannes Klaasi juhitavad noored kutsuvad IRLi eestseisust algatama erakonnasisest debatti Põlva maavanema leidmiseks, pakkudes omalt poolt välja Põlva vallavanema Arne Tilga (kes on IRLi jõudnud Res Publica kaudu) ning ettevõtja, endise Võru abilinnapea Andres Kõivu (IRLis Isamaaliidu kaudu).

Küsimusele, kas siin pole vastuolu, kui noored soovitavad ühelt poolt maavanema kandidatuuri ülesseadmist erakondlikust mängumaast kõrgemale tõsta, samas nimetavad ise erakonnasiseselt uusi kandidaate ja võtavad esitatut maha, ei tahtnud Klaas teisipäeval vastata.

President Saakašvili endine lähim liitlane Irakli Okruašvili tuli sel nädalal lagedale süüdistusega presidendi vastu, vahendab ITAR-Tass.

Okruašvili süüdistas Saakašvilit, et too on lasknud tellida riigi ühe mõjukaima ärimehe mõrva. Endine minister, kes on tuntud oma poliitilise radikaalsuse poolest, süüdistas Saakašvilit ka selles, et presidendil ei õnnestunud veretult lahendada pikaleveninud konflkti Lõuna-Osseetiaga.

Gruusia Imedi telekanali teatel arreteeriti Okruašvili tema juhitava partei kontorist just siis, kui mees parasjagu Imedile intervjuud andis.

Gruusia riigiprokuratuuri teatel süüdistatakse Irakli Okruašvilit väljapressimises, rahapesus, võimu kuritarvitamises ja hooletuses kaitseministrina töötamise ajal.

“Tundmatu kurjategija jooksis Stromõnka tänaval Roman Vitjuki teatrihoone ees mehe juurde, tulistas talle püstolist kuuli rindu, tegi veel teisegi lasu ja põgenes teda oodanud autoga,” ütles RIA Novostile Moskva korrakaitsejõudude esindaja.

Mõrvatuks osutus Dagestani prokuratuuri uurija, tema nime uurimise huvides esialgu ei avalikustata.

Moskva miilits käivitas mõrvari tabamiseks operatsiooni “Vulkaan”.

Saakašvili teatas, et möödunud nädalal Gruusia vägede poolt Abhaasias tapetud kahest mehest üks osutus Vene polkovnikuks, vahendab BBC. Venemaa kinnitas, et tapetud mehed oli terrorismivastase võitluse inspektorid.

„Mind paneb imestama, mida teeb Vene polkovnik Gruusia metsades – äkki organiseeris ja juhtis ta relvastatud mässulisi nende terrorimissioonil?” küsis Saakašvili ÜRO assambleele esinedes.

Saakašvili jätkas: „Ma tahan meie Vene sõprade käest küsida: kas Venemaal ei ole küllalt maad? Kas Venemaal ei ole küllalt metsi, et Vene sõjaväelased neis surra saaks, nii et nad ei peaks seda tegema Gruusia territooriumil, Gruusia metsades?”

Venemaa ÜRO-saadik Vitali Tšurkin ruttas kohe pärast Saakašvili kõnet ajakirjanikele teatama, et Gruusia metsades tapetud mehed olid terrorismivastase võitluse õppekeskuse instruktorid.

Uus vahejuhtum eile öösel

Eile öösel oli kuulda tulistamist Lõuna-Osseetia peamise linna Tškinvili lähedal. Gruusia sõjaväe teatel vastasid nad osseedi separatistide tulele, kuid Lõuna-Osseetia esindaja sõnul avasid esimesena tule hoopis grusiinid.

Kinnitamata andmetel sai tulevahetuses viga kaks inimest.

“Minu hinnagul peaks Rootsi ütlema ei nii teenindusplatvormile kui ka torule,” ütleb Hamilton Eesti Ekspressile.

“Minu meelest peaks Vene-Saksa torujuhe kulgema maismaal, kas siis läbi Valgevene või Poola, või ka läbi mõne Balti riigi.

Venemaa tahab toru panna mere põhja ainult sel põhjusel, nad on energiaküsimuste üle tülis nii Poola kui ka Valgevenega. Aga miks peaks Rootsi või Eesti maksma Vene tüli pärast sellega, et toru pannakse merre meie ranniku naabrusse?” [EPL]

Soome poole teel olnud alust märkas patrull-lendu sooritanud piirivalvelennuk kell 11.00, teatas piirivalveamet. Siis oli purjejaht veel Eesti vetes. Operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse korrapidaja püüdis alusega raadio teel ühendust saada, kuid alus ei vastanud.

Mereseireksekuse korrapidaja jälgis radari abil purjejahi liikumist ning tuvastas kell 12.50, et alus ületas merepiiri. Kohe väljus Pirita jahisadama piiripunktist piirivalve kaater MP-15, kes tabas piiririkkujad vahetult riigipiiril. Piirivalvurid andsid alusele korralduse sõita Pirita sadama piiripunkti. Purjejaht jõudis piirivalve kaatri saatel sadamasse kell 16.55

Piirivalve algatas piirirežiimi eeskirja alusel väärteomenetluse, kuna Eestist lahkuvatel laevadel on riigipiiri ületamine lubatud ainult pärast piirikontrolli läbimist sadamas.

Viimastel nädalatel on euro kerkinud aina kõrgemale. Eile tuli ühe euro eest välja käia 1,4130 USA dollarit.

EUObserveri teatel on dollar siiski veel kaugel 1995. aastal Saksa marga vastu püstitatud rekordkõrgusest, praeguse vääringu järgi maksnuks üks euro kaksteist aastat tagasi 1,46 dollarit.

Prognoosi kohaselt on USA aeglustunud majanduskasv tekitanud vajaduse vähendada veel baasintresse, muutes dollari üha vähem atraktiivseks investeeringuks.

Dollari nõrgenemise majanduslik mõju stimuleerib EUObserveri hinnangul tarbimist Euroopas ja seeläbi kerkib inflatsioon, teisalt muudab see Euroopa eksportööridele raskemaks ookeani taga oma toodete turustamise. [EPL]

Baierimaa valitsus otsustas ehitada ülikiire raudteelõigu Müncheni kesklinnast lennujaama, teatab BBC.

Maglevid kasutavad elektrilisi magneteid, mis võimaldavad neil hõljuda rööbaste kohal, mis laseb rongil arendada tunduvalt kõrgemat kiirust.

Ehkki 1,85 miljardi eurone projekt on seni läbi elama pidanud mitmeid majandusraskusi on Bavaria valitsuse väitel sõlmitud rahastamiseks mitmed olulised lepingud raudteefirma Deutsche Bahni ja tööstuskonsortsiumi Transrapidiga, mis sisaldab rongi arendavaid Siemensit ning ThyssenKruppi.

Hetkel sõidab ainus regulaarne hõljuv rong Hiinas, kus veab reisijaid Shanghai lennujaama ning kesklinna vahel.

Maglevi, mis võimaldab sõita kiirusega kuni 500 km/h, peetakse Saksamaa tehnoloogilise võimsuse sümboliks. 2006. aasta septembris tabas projekti siiski tõsine tagasilöök, kui testisõidul põrkas rong kokku seisva korrastusmasinaga ning avarii tagajärjel hukkus 23 inimest.

USA-s sattus Auschwitzi õudused üle elanud mehele naabriks endine koonduslaagri valvur.

Nathan Gasch rääkis, et kui Martin Hartmann neli aastat tagsi temaga samasse vanadekodusse kolis, märkas ta tema toa seinal SS-lase mundrit, vahendab BBC.

Gasch oli nähtust šokeeritud, kuid ta ei rääkinud sellest mitte kellelegi.

USA võimud olid Hartmanni jälil ning ta saadeti käesoleval nädalal riigist välja. Justiitsministeeriumi uurijatel kulus kaks aastat, et mehe mineviku kohta tõde teada saada.

Rumeenias sündinud 88-aastane Hartmann sunniti kolima tagasi Saksamaale ning ta jäeti ilma ka USA kodakondsusest. [Eesti Päevaleht]

Prantsusmaa agitatsioonil on Euroopa Komisjon võtnud plaaniks eraldada 2,1 miljardit eurot, et päästa ambitsioonikas sateliidiprojekt Galileo.

Läinud suvel loobusid Galileo projekti toetamisest erainvestorid ning Prantsusmaa asus poliitilise lobitööga Euroopa “au” päästma, kirjutab timesonline.co.uk.

Galileost loodeti konkurenti ameeriklaste GPS-süsteemile, mis näitaks igale soovijale tema asukohta sentimeetrite täpsusega. Esialgu olid projektiga seotud Euroopa parimad teadlased ja insenerid, kuid ambitsioonikas projekt hakkas õige pea investoritelt planeeritust enam aega ja raha nõudma.

Prantslaste plaan Galileo-projekt eurooplaste rahadega üles turgutada on tekitanud tõsist pahameelt Saksamaal ning Suurbritannias. Lisaks vaieldakse ka selle üle, millises riigis peaks Galileo valmis ehitatama.

Seitse aastat tagasi alustatud Galileo kriitikud leiavad, et Euroopal pole Galileod üldse vajagi, sest ameeriklaste GPS katab ka Euroopat ning võimaldab juba praegu kasutada samu teenuseid, milleks Galileo ka luuakse.

30 sateliidist koosneva Galileo täpsuseks loodetakse üks meeter, kui GPS võimaldab asukohta määrata 10-meetrilise täpsusega. Samas kavandavad ameeriklased GPSi tunduvalt täpsemaks muuta 2013. aastaks.

Esialgu finantseeris Euroopa Liit Galileod ühe miljardi euroga, kuid erainvestorite lahkumine nõuab lisaks veel 2,4 miljardit, et jõuda planeeritud 2012. aastaks töövalmis. Hetkel on üks sateliit juba orbiidil ning neli valmis kosmosesse viimiseks.

Transpordivoliniku Jacques Barrot avaldas plaani, et Galileod võiks rahastada põllumajandusest saadavate tuludega, mis kasutamata jäämise korral jagataks liikmesriikide vahel laiali, kuid kasutataks ka põllumajandussektoris reserviks. [EPL.ee]